top of page
Pesitsusrahu.jpg

Pesitsusrahu

Milleks on vaja pesitsusrahu?

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas.

​

Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti.

 

Vabaühendused paluvad pidada kevadsuvist pesitsusrahu, et linnupojad saaksid suureks kasvada.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad paluvad nii metsa- ja aiaomanikel kui ka teistel inimestel pidada pesitsusrahu ehk mitte häirida linde haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal.

 

Kaitsealadel tuleb hoiduda raietöödest 15. märtsist kuni 31. augustini, majandusmetsas 15. aprillist kuni vähemalt 15. juulini.

​

Lindude pesitsusperioodil tuleks hoiduda metsaraiest, aias puude, põõsaste ja hekkide pügamisest. Samuti tuleks puutumata jätta oksa- ja risukuhjad, kuhu linnud võivad pesa teha. Heinateo võiks lükata suve teise poolde. Vältimatu niitmisvajaduse korral tuleks seda teha ala keskelt äärte poole. Kassidele on lennuvõimetud linnupojad kerge saak, seepärast tuleks oma lemmikloomad hoida toas või õues range järelevalve all.

 

“Olen teinud rähni ja haudelinnustiku seiret sadades punktides Eesti metsades. Sellist paika, kus pesitsusajal ühtegi lindu ei ole, pole ma veel kohanud,” lausus Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. “Linnud pesitsevad kõigis meie metsades. Seega peab metsaomanik arvestama, et kui ta pesitsusajal metsa raiub, siis tapab ta suure tõenäosusega ka linnupoegi ja seega rikub seadust.”

Päästame Eesti Metsad esindaja Liina Steinberg meenutab, et Eestis on traditsiooniliselt metsa tehtud talvel. “Alles viimastel aastakümnetel on hakatud metsa tegema ka kevadsuvisel ajal. Kevadel ja suvel metsa raiudes ei hukku ainult linnupojad, vaid saab tugevalt kahjustada ka pinnas, levivad seenhaigused, lisaks pole sel ajal raiutud puit kvaliteetne,” tõdeb ta.

​

Eesti metsad on oma peamiseks pesitsuspaigaks valinud ligikaudu 80–100 linnuliiki. Lähikuude jooksul tutvustavad vabaühendused meie metsades elavaid linde ja nende pesaelu, et inimesed mõistaksid paremini pesitsusaegse raie mõju metsalinnustikule.

ÜHINGUST

Ühingu asutamise ajendiks oli selle asutanud ettevõtjate soov senisest enam teadvustada Eesti kui kõrge väärtusega loodusriigi maine ja kuvandi olulisust ja selle säilitamise ja parendamise vajadust nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Loodusturismi ettevõtjad on veendunud, et loodusriigi kuvand on rahvusvaheliselt oluline mitte üksnes turismisektori eduks, vaid aitab kaasa Eesti maine ning majanduse ja kultuuriruumi edendamisele laiemalt.

 

Loodusturismi ettevõtjad panustavad, et Eesti looduse ühisvara kasutamisel loodusturismi ning teiste mitteutilitaarsete keskkonnakasutuste osakaal majanduses sh. metsanduses hüppeliselt suureneks ning see põhimõte oleks nurgakiviks Eesti ökosüsteemse ning nutika tulevikumajanduse loomisel.

​

Nimetatud eesmärkide täitmiseks ning loodusturismi sektori arenguks soovib moodustatud ühing olla koostööpartneriks riigi loodusvarade kaitse- ja kasutamise, turismimajanduse, regionaalpoliitika jt. valdkondlike ning piirkondlikele otsustuskogudele.

​

Kui soovid ideid, infot või kutsuda ühingut rääkima Eesti loodusturismi tegevustest ja arengusuundadest, siis võta ühendust info@loodusturism.com või helista telefonil 5105 441 projektijuht Marilin Pehkale.

​

Kutsume üles loodusturismiga seotud ettevõtjaid ühinguga liituma - tutvu tingimustega siin!

Ühingu projektijuht:

Marilin Pehka info@loodusturism.com 

telefon 5105441

Juhatuse liikmed:

Aivar Ruukel aivar@soomaa.com

Bert Rähni bert@natourest.ee
Kaisa Linno kaisa@kolgakyla.ee

Mart Reimann mart@retked.ee
Liina Steinberg steinbergliina@gmail.com

Triin Kallas triin@vango.ee

Toeta loodusturismi Ühingu tegevust: Eesti Loodusturismi Ühing

Reg. nr. 80547439

A/K EE732200221068858455

bottom of page