Pungevad lehed, õitsev mets, linnulapsed ja metsatoit.

Orhideelised ehk käpalised (Orchidaceae) on üks suuremaid sugukondi taimeriigis, koosnedes rohkem kui 27 000 liigist. Käpalised jagunevad kaheks: epifüütsed liigid, mis kasvavad teistel taimedel (enamasti puudel) ja toituvad õhujuurte abil, levides peamiselt troopikas, ja liigid, mille esindajad kasvavad maapinnal. Euroopas on esindatud neist vaid viimased. 

 

Ka Eestis leidub käpalisi, kokku 40 liiki ja alamliiki, neist osad on levinud üle Eesti, kuid paljud kasvavad vaid Lääne-Eestis ja saartel, kus on neile sobilik lubjarikas pinnas. Lisaks sobiva pinnase puudumisele tõkestab käpaliste laiemat levikut liikide keeruline bioloogia. Nimelt vajavad taimed mullas seensümbiondi olemasolu, et seemned saaksid idaneda ja täiskasvanud taim lisatoitaineid. Areng seemnest täiskasvanud taimeni võtab mitmeid aastaid aega. Lisaks sõltuvad taimed paljunemisel tolmeldajatest, keda mitmed liigid petavad lõhna või välimusega, pakkumata tolmeldamisel vastutasuks nektarit. See tähendab, et „ohvriks“ langevad vaid noored kogenematud isendid ning seega ei pruugi petturliigid piisavalt tolmeldatud saada. 

Käpalisi ohustab sobivate kasvukohtade vähenemine: paljudele liikidele sobilikud pool-looduslikud kooslused (puisniidud ja -karjamaad, alvarid, rannaniidud ja -karjamaad jm) kasvavad majandamise lõppedes kinni, lageraied ohustavad metsaliike, kes vajavad varju, kasvukohad muudetakse põllumaaks. Vahel osutub ohtlikuks ka taimede dekoratiivne välimus, mis kutsub neid murdma või koguni välja kaevama. 

Kirjeldatud põhjustel vajavad liigid riiklikku kaitset. Juba esimene Eesti looduskaitseseadus võttis 1936. aastal kaitse alla kaheksa käpaliseliiki: punane tolmpea, valge tolmpea, lehitu pisikäpp, püramiid-koerakäpp, lõhnav käoraamat, kaunis kuldking, arukäpp ja leeder-sõrmkäpp. 1983. aastast kuuluvad looduskaitse alla kõik meie orhideed.

Tutvu looduskatise all olevate liikide ja katergooriatega siin - Orhideede kaitse – Eesti Orhideekaitse Klubi

 

Kas teadsid, et 2025 aasta orhideeline on Püramiid-koerakäpp?

Püramiid-koerakäpp kasvab alvaritel ja lubjarikastel niitudel ning puisniitudel. Eestis on see liik läänepoolse levikuga, seni on leitud taimi Saare-, Lääne- ja Pärnumaal. Õitsevat orhideed tasub otsida juuni keskpaigast juuli keskpaigani. 

Õitsemise algul on koerakäpa õisik püramiidjas, õisik on paljuõieline ja õied erkroosakaspunased, oluliseks tunnuseks on huulel õie suudmel paiknevad kaks väikest naastu (mügarikku). Lehed on kitsad ja sageli õitsemise alguseks juba kuivanud.

Püramiid-koerakäpp kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja punase nimestiku järgi on staatuses ohualdis.

Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

​

Kui liigud looduses, siis salvesta endale see leht, et võtta appi liikide määramisel - LIIGID – Eesti Orhideekaitse Klubi